Eesti Teed teeb erafirmade elu kibedaks

„Täielik jama. Ei saa olla, et pean Eesti Teedega riigihangetes võitlema. Kurvaks teeb see pilt. Jõuetuse tunne tekib. Ju nii peab Eesti riigis olema,“ ütles ettevõtte Altos Teed omanik Tõnu Vilipuu, kes on tee-ehitusturul tegutsenud 23 aastat.

Vilipuu kritiseerib ettevõtet, mis loodi Juhan Partsi eestvedamisel, et saada aru, millised on mõistlikud teehooldushinnad. Esialgne plaan on aga vastu taevast läinud, Eesti Teed konkureerib aktiivselt erafirmadega, solkides viimaste hinnangul turgu. Sama ennustas juba viis aastat tagasi Lääne Elus sõna võtnud kohaliku teefirma juht Märt Järvik. Praegu pole erafirmade arvamus teine.

Eesti Teed on avalikes hangetes konkureerides Nordeconi juhatuse esimehe Jaano Vinki hinnangul selgelt paremal stardipositsioonil. Ta peab silmas hooldelepinguid, mille on neli aastat tagasi loodud Eesti Teed konkursiväliselt saanud maanteeametilt viies piirkonnas: Lääne-Virumaal, Võrumaal, Tartumaal, Saaremaal ja Pärnumaal. Nendes maakondades töötamine moodustab Eesti Teede käibest 80%, ülejäänud 20% ulatuses tohib riigifirma avalikes hangetes osaleda. “Eesti Teed teeb töid kümneid protsente kallimalt ja suurt kvaliteedivahet ju ei ole. Vastupidi. Suhteliselt mugavustsoonis suudaksime kõik väga head teenust pakkuda,” ütles teehangetes osaleva Nordeconi juht.

Riiklik firma kasutab tema sõnul ühes sektoris saadud rasvast hankehinda ja teenitud raha, et mõnes teises hankes väga soodsalt tööd saada. Vink nimetab seda turu solkimiseks. „Võib ju öelda, et on väga efektiivne ning konkurentsivõimeline, kuid kõrvalseisja ei saa kontrollida, mille arvelt see efektiivsus tuleb. Riik maksab endale ühest taskust teise paremat hinda kui eraettevõtjale, kes läbi verise konkurentsi on lepingu saanud,“ leidis ta.

Järgneval graafikul on summad kirjas koos käibemaksuga.

Eesti Teedele tagas 2014. aasta aruande põhjal aktiivne osalemine maanteeameti korraldatud hangetes peaaegu 3,5 miljonit eurot lisatulu ning müügitulu suurendamiseks jäävad fookusesse tellimused riigi allasutustelt, sealhulgas maanteeametilt. Käive oli toona 27 miljonit eurot. Mullu teenis firma viies maakonnas tegutsemiselt 12,9 miljonit eurot, ettevõtte käive oli 27,6 miljonit eurot.

Karmid sõnad tellijalt

Nii ettevõtjate kui ka maanteeameti hinnangul on hind, mida nende piirkondade hooldamiseks küsitakse, liiga kõrge. Maanteeameti juht Priit Sauk on varjamatult kriitiline. „Hooldelepingute teemal peab Eesti Teed tulevikus oluliselt oma käitumist muutma. Nende lepingud kehtivad veel paar aastat, aga siis on tõsine plaan avatud konkursid teha kõigile. Eraettevõtted on efektiivsemad, soodsamad ja teevad sama kvaliteetset tööd kui Eesti Teed,“ rääkis Sauk.

Hiljuti võitis Eesti Teed Harku valla teehooldushanke. Tee-ehitusfirma Lemminkäinen juht Sven Pertens oletas, miks Eesti Teed soovib osaleda väiksematel hangetel, nagu on Harku oma.

„Kui mul on masinad ja inimesed olemas ning baastellimusega kõik kulud sisuliselt kaetud, siis võingi võtta lisaasjad sisse odavama hinnaga, sest püsikulud on kaetud ja teenin lisakasumit,“ lausus Pertens. „Peaaegu 176 000 eurot (Eesti Teede pakkumine Harku vallas) ei tundu palju, aga kui selliseid hankeid võita aastas kümmekond, 15 või 20, siis korjab sealt päris kenasti kasumit. Mõni teine ettevõte läheb 176 000 euro peale pakkumist tegema teise baasi pealt ja peab kulud arvestama 176 000 euro sisse.“

Iga neljas-viies töö tuleb koju

Eesti Teede nõukogu liikme Sander Salmu hinnangul ei tee ettevõte hangetes alapakkumusi. Salmu meenutas, et läinud aastal oli nende pakkumistest vabal turul parim „üksnes iga neljas“. "Kusjuures võidetud töödest teenis Eesti Teed kasumit,“ lausus Salmu, kes märkis, et firma käitub samamoodi nagu samas valdkonnas tegutsevad eraärid.

Tänavu on Eesti Teed võitnud iga viienda hanke, mida aga juhatuse liige Uno Kask ei pea hiilgavaks tulemuseks. „Seda on ikka päris palju, vähe on ettevõtteid, kes võidavad iga viienda hanke, kui üldse neid on peale Eesti Teede,“ kommenteeris Sven Pertens.

Uno Kask leiab, et eraettevõtjad eksivad. „Omandivorm ei määra. Oleme täiesti tavalises turusituatsioonis, mitte mingisuguseid eeliseid ei ole,“ ütles Kask ja oletas, miks öeldakse, et Eesti Teedel on tuntavaid eelised. „Võib-olla oleme mõnele monopoolsele ettevõttele kanna peale astunud.“

Sven Pertens vaidleb Kasele vastu. „Kui meie saaksime konkursiväliselt viies maakonnas pikaajalise hooldelepingu, mis annab miljoneid käivet, siis kas see on tavaline ettevõte? Ja kui konkureeriksime teistega, kellel pole selliseid privileege, kas see on tavapärane?“ küsis Pertens. „Kui meil oleks aastas ilma võitlemiseta näiteks 20 miljoni euro ulatuses tellimusi ees, siis see on eelis.“

Läheb eraomanikule

Majandusminister Kristen Michal kavatseb Eesti Teed erastada 2018. aastal. Millistel tingimustel, see on veel lahtine. Teised turuosalised ennustavad, et enne 2019. aastat ettevõte eraomanikku ei leia, sest ühtegi sammu erastamiseks pole veel astutud.

Jaano Vink sõnas, et riik ei tohiks konkureerida vabal turul, kui ise on samal ajal tellija rollis. Sven Pertens märkis, et enamiku teetöid tellivad just riigiametid, kohalikud omavalitsused või riigifirmad. Eratellimusedmoodustavad tema sõnul kogu turust umbes 15%.

Aivo Adamson: asi peab läbipaistev paistma

Maanteeameti endine juht Aivo Adamson pooldas juba oma ametiajal Eesti Teede erastamist. Ta on siiani kindel, et Eesti Teede erakätesse andmine lõpetaks riigi sissetungi eraettevõtjate pärusmaale.

Järgneb intervjuu Aivo Adamsoniga.

Miks te Eesti Teede erastamist pooldate?

Riigil ei ole enam vaja hooldetööde hindasid kontrollida. Eraettevõtjatel on praegu õigus öelda, et riik konkureerib nendega.

Eesti Teed näeb asja teisiti.

Kindlasti, igaüks vaatab oma mätta otsast. Keskenduks sellele, et teenuse tellijad oleksid kõrge kvalifikatsiooniga, oskaksid kvaliteeti hinnata ja järelevalvet teostada. Järelevalve on oluline, mitte omada läbi riigiettevõtte teadmist, kuidas teed hooldada ja milline on hinnatase. Ettevõtjad oleksid võrdsed.

Kas Eesti Teede loomise mõte oli ka konkurentsi suurendamine?

Ei. Spekuleerin, et üks versioon võib veel olla. Kui erastamine läheb luhta, siis on võimalik kõik hanked korraldada nii, et annadki kõik tööd Eesti Teedele ja jääbki riigi aktsiaselts. Kasutasime korra maanteeametisisegi neid mõtteid: vaatasime, et kui eraettevõtted lähevad ülbeks kätte, siis ütleme, et fine, sellisel juhul anname Eesti Teedele selle. See oli üks hoob, millega saime eraettevõtteid kontrollida, mida nad praegu ehk käsitlevadki ähvardusena.

Eesti Teed on võitnud sel aastal iga viienda hanke. Seda polevat palju. Lemminkäineni juht Sven Pertens ütles, et kui nemad iga viienda võidaks, oleks elu väga hea.

Muidugi (muheleb). Sama ütleks teile Nordecon ja arvan, et see on õige.

Millised eelised on Eesti Teedel eraettevõtjate ees, kui nad hangetel osalevad?

Riik võib öelda, et ei sekku, maanteeamet on sõltumatu ja kõike muud, aga asi ainult ei pea olema läbipaistev, aga ta ka peab läbipaistev paistma. Antud hetkel ei suuda mitte keegi, ei eraettevõtjad ega maanteeamet tõestada, et seal on sõltumatud tegevused. Lepingutega on kõik reguleeritud, aga ikka on tunne, et kui riik on omanik, siis riik dikteerib ja et riigil on hoovad käes.

Kuigi võin oma eelmisest ametipostist kinnitada, et ei pea paika, et on olnud otseseid hoobasid, kuidas Eesti Teid teisiti käsitleda või hangetel eritingimusi luua, aga praegu ei kurda ettevõtjad selle üle. Tingimused on võrdsed.

Eesti Teed ütleb, et nad on ettevõte nagu iga teinegi.

Sama ütleb ka Eesti Energia, eks ole (naeruselt).